Eesti Üliõpilaste Seltsi meeskoori saamislugu

Tekst: vil!! Andrus Kivirähk ja Peep Ratas

EÜS-is on lauldud hallidest aegadest saadik. On ju eestlased põline laulurahvas, tudengiorganisatsioonides aga kuulub laulmine kohustuslikus korras mitmete rituaalide juurde. Aastakümneid liikusid maarahvas ning tudengikorporatsioonid erinevaid radu, EÜS-is said eestlaste ja tudengite kombed aga viimaks kokku, ristusid omavahel ning kandsid rammusat vilja. Kes iganes võtab vaevaks sirvida EÜS-i laulikut, avastab sealt lisaks klassikalistele, enamasti saksa päritolu üliõpilaslauludele väga mitmekesist repertuaari, mis on pärit eesti kultuuri erinevatest kihtidest ja erinevatest aastakümnetest. Pealtnäha polegi ehk paljudel lauludel akadeemilise üliõpilaseluga suurt pistmist, kuid Seltsi ühisidentiteedi kujundamisel on neil hindamatu roll. Ühtviisi oluline on ju nii traditsioonide kestmine ja edasi kandmine, kui ka värskete värvide lisandumine seltsi ajaloolisele palgele. See hoiab eemal lubjastumise ning tolmukorra! Iga uus põlvkond toob kaasa oma laulud, mis mahuvad kenasti kohustusliku lauluvaramu kõrvale ning muutuvad aegamööda seltsi eluolu lahutamatuks osaks. See tagab, et kui laulujuhataja rapiiri tõstab ja kuulutab välja laulu, pole tegemist museaalse kombetäitmisega, vaid elava ja reipa esitlusega, milles kõik seltsivennad suure lustiga kaasa löövad.

Kuna EÜS-i näol on tegemist kinnise sõpruskonnaga, pole publiku olemasolu laulmise ajal sugugi tähtis: koosolekul või õllelauas publik tegelikult puudubki, kuna kõik kohalviibijad on ühtlasi ka lauljad. Teisalt on loomulik, et nii nagu EÜS pole oma ajaloo vältel kunagi leppinud mugavalt teisejärgulise rolliga ühiskonnas, vaid peab alati silmas kõrgemaid sihte, nii ei saanud ka seltsi meestelaul jääda põgusaks kombetäitmiseks seltsi ruumes. Hakati enesele seadma nõudlikke esteetilisi eesmärke ja otsiti teed lavale. Ning seda juba õige ammusest ajast: teadaolevalt toimus seltsi meeskoori esimene avalik esinemine Tartus Maarja kirikus Karl August Hermanni juhendamisel 1887. aastal, kus näidati kasvanud eneseteadvust ja õllelaua karususest kaugele üle kasvanud kvaliteeti. 1900. aastal asutas Aleksander Läte Tartus Eesti esimese, peamiselt seltsi liikmetest koosneva sümfooniaorkestri, mille tegevus käis seltsi ruumes. 1912. aastal asutas vil! Juhan Simm aga põhiliselt seltsi liikmetest koosneva Tartu Meeskoori, mis tegutseb tänaseni Tartu Akadeemilise Meeskoori nime all.

Tegevusest tänapäeval

Seltsi meeskoor on aastakümnete pikkuse vahe järel taastatud 2004. aastal. Koor tegutseb korraga nii Tartus kui ka Tallinnas. Ühehäälsetest katsetustest on asjatundliku juhendamise ja järjekindla harjutamise tulemusena saadud mitmehäälne koorilaul. Meie dirigentidena on tegutsenud ka Saari Tamm, Hirvo Surva ja Mikk Dede. Taasasutamisest saadik on koor osalenud enamikel seltsi suurematel üritustel ja kõigil laulupidudel, käinud neljal välisreisil (2010 Göteborg, 2011 USA-Kanada, 2012 Helsingi ja 2013 Brüssel).