Eesti Üliõpilaste Seltsi kirjastustegevusest
Eesti Üliõpilaste Selts on oma ajaloo kestel arendanud võrdlemisi ulatuslikult ka kirjanduslikku tegevust, mille intensiivsus on olnud vahelduv teatud ajaperioodide vältel ja otseses seoses vastava perioodi vajaduste ja ülesannetega.
Meie akadeemilise haritlaskonna rahvusliku ärkamisaja algust tähistab õieti Eesti Üliõpilaste Seltsi asutamine. Meie üldine rahvuslik ärkamisaeg algas küll juba paar aastakümmet varem, kuid see oli peamiselt kantud nn. “Maasoola” – külakoolmeistrite ja köstrite poolt, kes seisid rahvale lähemal. Võõrkeelsete koolide kaudu Alma Materi lättele jõudnud haritlased olid suures enamuses isikliku karjääri ja heaolu huvides oma rahvast võõrdunud ning sellele selja pööranud.
Alles Eesti Üliõpilaste Seltsi asutamisega asub ka akadeemiline haritlaskond rahvusliku võitluse teele, kuigi alguses väga väikese grupina. See võitlusgrupp vajas aga oma tegevuseks relva ja selleks sai olla vaid eestikeelne kirjasõna. Aga see relv oli võrdlemisi roostetanud ja selle käsitajad sellega harjumatud. Selle taustal ja vajadusel tekkiski EÜS-i kirjanduslik tegevus, sest kõigepealt oli selle kaudu vajalik ja võimalik oma emakeele oskuse täiendamine ja arendamine, see oli paratamatuks vahendiks üldise rahvuskultuurilise ja rahvuspoliitilise tegevuse õhutamiseks ja suunamiseks.
Kirjanduse arendamise ja vajaduse mõtet on arutatud õieti juba Seltsi asutamise algpäevist. See oli aga tolleaegses olukorras väga raske ülesanne ja nõudis pikemate aastate ettevalmistusi. 1883. Aastal moodustati selleks vastav komisjon, mida hiljem nimetatakse Seltsi Kirjanduskomisjoniks, mis tänapäevani, ka pagulusoludes, on püsinud ühe olulisema Seltsi organina.
1888. Aasta sügisel valiti Albumi peatoimetajaks vil! Villem Reiman ja esimene Album ilmus 1889. aastal. Esimest Albumit trükiti 2000 eksemplari.
See album leidis oma sisu tõttu väga hääkskiitvat vastuvõttu väljaspool ja seda nimetati eesti tookordse kirjastusturu tähelepandavaks sündmuseks.
See kordaminek oli omakorda oluliseks õhutajaks ja aluseks järgnevale väga viljakale kirjanduslikule tegevusele, mis kestis Esimese maailmasõja päevini. Sellel ajajärgul ilmus 9 sisukat Albumit. 1886. Aastal laiendas Kirjanduskomisjon oma tegevust ja hakati välja andma laiematele hulkadele määratud kalendrit “Sirvilaudade” nime all, mis leidis suurt levikut, sellest veidi lähemalt allpool.
Samal ajajärgul kirjastatakse Seltsi poolt teisigi teoseid, nagu “Kalevala” II osa, J. Jungi “Muinasaja teadus”, A. Lätte “Neli laulu” jne. Eesti iseseisvuse aastakümnetel oli Seltsi kirjastustegevus väga tagasihoidlik, kuna ülesanded ja kohustused meie rahvuslikul tööpõllul olid nüüd hoopis muutunud ja Seltsi kirjanduslikuks tegevuseks puudus otsene vajadus. Sel ajajärgul ilmus vaid kaks Albumi numbrit. Kuid 1925. Aastal ilmus Seltsi 55. Aastapäevaks Johan Kõpu “Eesti Üliõpilaste Seltsi ajalugu 1870-1905”, mis on üheks väärtuslikumaks kultuuriajalooliseks dokumendiks vastava ajajärgu kohta.
Kolmanda ajajärgu Seltsi kirjanduslikus tegevuses moodustab meie pagulusaeg, kus muutunud olukorrad on tinginud meie kirjandusliku tegevuse uuesti intensiivistamist ja ümberkujundamist vastavalt aja nõuetele.
Albumitega on võimalik lähemalt tutvuda ja neid alla laadida SIIT
Impeeriumi sünd: Venemaa ajalugu Peeter Esimesest Katariina Teiseni – EÜS Kirjastus 2022
Paljude jaoks on Venemaa tundunud võõra ja arusaamatuna, vahel koguni müstilisena. Tartus, kus see raamat on kirjutatud, linnas, mille nimi kanti esimest korda ajalookroonikasse venelaste vallutatud tugipunktina, mille Vene riik Põhjasõja ajal maani maha põletas ning teise maailmasõja ajal varemetesse jättis, linnas, mis jääb praegugi piirist vaid napi tunni auto-, aga ka tankisõidu kaugusele, on Venemaa kõike muud kui kauge ja eksootiline müstika.
Raamat põhineb neli aastakümmet Tartu Ülikoolis peetud Vene ajaloo loengutel. Raamatu autor Mati Laur on üldajaloo õppetooli juhataja ning uusaja ajaloo professor, EÜS-i vilistlane. Raamatu keeletoimetaja on Anne Velliste ja kujundaja vilistlane Mart Kivisild.
Sukeldumised. 16 etüüdi Läänemereruumi ajaloost. – EÜS Kirjastus 2022
EÜS Kirjastuselt on ilmus ajalooprofessor emeritus Hain Rebase artiklikogumik “Sukeldumised. 16 etüüdi Läänemereruumi ajaloost.”
Hain Rebas on Eestis eeskätt tuntud kui aktiivne ühiskonnategelane ja endine poliitik, kuid tema ajalooalased kirjutised on seni tuntud peamiselt kitsas ajaloolaste ringis. Käesolevasse kogumikku on koondatud 16 artiklit, mis kõik käsitlevad ühel või teisel moel meie koduses Läänemereruumis toimunut – keskajast kuni tänapäevani välja. Hain Rebasele isikuomaselt ladusa stiiliga kirjutatud artiklites tegutsevad kaupmehed, aadlikud, seiklejad, luurajad ning igasugu muud masti tegelased Läänemere kõikidel kallastel. Ja loomulikult kombusteeritakse taaskord Sigtuna!
Raamatu toimetajad on Indrek Elling ja Leino Pahtma, keeletoimetaja Anu Saluäär ja kujundaja Mart Kivisild.
Kallid krantsid. Kirjad vangilaagritest ja asumiselt Siberis 1946–1954 – EÜS Kirjastus 2021
Tegemist on väga mahuka teosega – pea tuhat lehekülge. Lisaks kirjavahetusele endale on raamatus veel vil! Eerik-Niiles Krossi mahukas eessõna ja kommentaarid ning illustratiivne materjal.
Avaldamisele tulevad kirjad on suure kirjandusliku, kultuuriloolise ja ajaloolise väärtusega. Kirjutajaks on peamiselt Jaan Kross ise, kuid on ka vastukirju nii kirjaniku toonaselt abikaasalt Helga Krossilt (sünd. Pedusaar) (ENÜS) kui tulevaselt abikaasalt Helga Roosilt (ENÜS), samuti emalt Pauline Krossilt ja üksikuid teistelt.
Kirju on saadetud nii Patarei vanglast, Leningradi Konstantinogradskaja ja Kirovi tapivanglatest, Knjažpogosti Sevželdorlagist, trahvikolonni staabipunktist Ižmas Uhta lähedal, Inta Minlagist ja sundasumiselt Abanist Krasnojarski krais.
Eesti Üliõpilaste Seltsi XX album – EÜS Kirjastus 2020
Eesti Üliõpilaste Selts 150. aastapäeva puhul ilmub EÜSi XX album, milles on rohkelt EÜSi vilistlaste ja kaasvõitlejate artikleid, ilukirjanduslikke tekste ja ka kunstiteoste reproduktsioone.
Esimeses pooles – „Selts maailmas“ – räägitakse Seltsiga seotud teemadel, siiski loodetavasti nii, et see on huvitav ka lugejatele väljastpoolt.
Teine osa – „Maailm Seltsi ümber“ – räägib teemadest, mis seltsivendadele nende kutse- ja uurimistöö tõttu selgeks on saanud. Kahe osa vahele mahuvad nelja EÜSi kunstniku teoste reproduktsioonid. Muidugi leidub ka tavakohaseid kirjanduslikke vahepalu ja teost ilmestavad fotod Seltsist.
Albumi esitluse otseülekanne on järelvaadatav Seltsi Youtube kanalil: https://youtu.be/ym2XW2nHxgw
Tillemanni kella all – EÜS Kirjastus 2019
„Tillemanni kella all“ on raamat Tartust ja Tartu haritlaskonna heitlikust saatusest 1930ndate lõpul – 1940ndatel aastatel. Tillemanni kell, mis asus toonase linna südames, on paljudele jäänud sõjaeelse Tartu sümboliks läbi mitme põlvkonna. Tillemanni kell näitas õiget aega ja juhtis teed, selle alla lepiti kokku kohtumisi, mis vahel muutsid elusid.
Enn Sarv “Mäletamise kohustus” – EÜS Kirjastus 2018
Kogumik sisaldab valiku EÜSi auvilistlase, Enn Sarve, rohkem kui 60 aasta jooksul kirjutatud artiklitest ja uurimustest. Peamiselt 1990. aastate alguses mitmes Eesti ajalehes ja ajakirjas avaldatud päevakajalisemate artiklite kõrval, mis siiski on säilitanud oma värskuse ja asjakohasuse ka veerand sajandit hiljem, on uuesti avaldatud enamik tema uurimusi Eesti vastupanuliikumise ajaloost, küüditamisest, Gulagi vangilaagritest ja Eesti Vabariigi õiguslikust järjepidevusest. Raamatu lõpetavad aastatel 1943-1944 koostatud ülevaated olukorrast okupeeritud Eestis, mis saadeti salakulleriga Eesti välisesindajatele Rootsis ja mujal. Suurem osa nendest avaldatatakse täistekstidena esmakordselt.
“Suur pilt 1938-2018” – EÜS Kirjastus 2018
Legendi staatusega pannoo, mis sai oma algsel kohal olla vaid poolteist aastat, võeti maha Nõukogude okupatsiooni alguses.
1938. aastal maalis kõrgema kunstikooli Pallas õppejõud Aleksander Bergman (1940. aastast Vardi) EÜS-i tellimusel seltsi ja Eesti ajaloo teemalise kolmeosalise pannoo „Kalevipoja õhtud“ – „Lipu õnnistamine“ – „Vabadussõtta minek“.
Eesti kui iseseisva riigi tekke eelduseks olnud sündmusi ning neis osalenud inimesi kujutav pannoo hävitati suures osas Nõukogude okupatsiooni alguses 1940. aastal. Seinalt maha võetuna ja rulli keeratuna säilis selle kolmest osast esimene – maal „Kalevipoja õhtud“. Kahest ülejäänud maalist jäi alles ainult kolm juhuslikult välja lõigatud tükki.
EÜS-i, Eesti kunstimuuseumi ja Eesti kunstiakadeemia koostöös toimunud pannoo rekonstrueerimisprojekt sai alguse 2014. aastal. Selle eesmärk oli anda Eesti Vabariigi 100 aasta juubeliks tagasi rahvusriigi sünnilugu kajastav kunstiteos.
Pannoo taasavamisel esitleti raamatut „Suur pilt. 1938–2018“ ning esinesid professor Hilkka Hiiop, kultuuriloolane Enn Lillemets, ajaloolane Linda Kaljundi, kunstiajaloolane Tiina-Mall Kreem ning EÜS-i vilistlane Indrek Elling.
Raamat on digitaalselt loetav DIGAR-is SIIT
“Sinimustvalged lood” – EÜS Kirjastus 2017
- trükk EÜS Kirjastus 2017
- trükk Äripäev 2018
vil! Jaan Sudaku ja ksv! Sten-Erik Tammemäe koostatud raamat viib lugeja paljude inimeste mälestuste kaudu rännakule läbi sinimustvalge lipu loo, alates selle kasutusele võtmisest ja riigilipuks valimisest, läbi sõdade ja okupatsiooni kuni tänapäevani välja.
Koostajad ütlevad: „Sinimustvalge lipp teeb koos eesti rahvaga kaasa käänulise ja kareda tee. Ta saadab meid kord varjatumal, siis taas selgemal kujul alates ärkamisajast, annab lootust, kinnitab ja koondab rahvuslikku meelsust ning jätab jälje paljudesse südametesse.“ See imekaunis kujunduses ja suures formaadis raamat jutustab sinimustvalge lipu loo mitme põlvkonna suu läbi. Ja lipu lugu jutustab omakorda killukese ühe rahva loost.
EÜS Kunst – Eesti Üliõpilaste Seltsi kunstikogu – EÜS Kirjastus 2014
“Siin Ameerika hääl, Washington!” – EÜS Kirjastus 2014
EÜSi vilistlane Vello Ederma (1934) on eesti pagulaskonna selle põlvkonna esindaja, kes põgenes kodumaalt poisipõlves ja kes sai koolihariduse Ameerikas. Lähemalt kirjutab ta oma perekonna põgenemisteekonnast läbi sõjas kannatanud Euroopa, läbi Tšehhi põrgu, aga ka õpingutest keskkoolis ja George Washingtoni ülikoolis ning tööst USA vastuluureohvitserina oma mälestusteraamatus „Rakverlase ristteedelt“ (2013).
Ameerika Häälele saatis V. Ederma kaastöid juba üliõpilasena. Asunud 1960. aastal tööle eesti toimetuses, liikus ta peagi ametiredelil üles. Temast sai Ameerika Hääle uudiste kesktoimetuse peatoimetaja, seejärel Euroopa osakonna asedirektor, kes mõnda aega tegutses ka direktorina. 1983. aastast töötas Ederma USA Infoagentuuri (USIA) uuringuteosakonna spetsialistina. Tema sule alt läksid põhjalikud välismeedia kokkuvõtted ja analüüsid ka USA presidentide lauale.
Rakverlase ristteedelt : mälestuskilde 1934-1960 – EÜS Kirjastus 2013
“Vivat Academia. Üliõpilasseltsid ja -korporatsioonid Eestis” – EÜS Kirjastus
- trükk EÜS Kirjastus 2007
- trükk EÜS Kirjastus 2011
“Vivat Academia. Üliõpilasseltsid ja -korporatsioonid Eestis” on mahukas kogumik, mis annab põhjaliku ülevaate Eesti akadeemilistest üliõpilasorganisatsioonidest. Teos algab ülevaatega üliõpilasorganisatsioonide kujunemisest Euroopas ja Baltimaades, tutvustab Tartu Ülikooli juures eri aegadel tegutsenud üliõpilasorganisatsioone.
Raamatu põhituumiku moodustavad iga Eesti akadeemilist organisatsiooni tutvustavad artiklid, mille on kirjutanud vastava organisatsiooni liikmed ise. Eraldi peatükid on pühendatud kommetele ja välismärkidele ning raamatust leiab ohtrat pildimaterjali. “Vivat Academia” peatoimeta oli vil! Helmut Piirimäe (EÜS) ja tegevtoimetaja vil! Meelis Burget (EÜS).
“Vivat Academia” teine trükk on 2007 aastal välja antud raamatu parandatud, täiendatud ja uuendatud versioon, kajastades Eesti akadeemilisi organisatsioone 2011 aasta seisuga. “Vivat Academia” on ka mõtteliseks järjeks 1996. aastal ilmunud raamatule “Spes Patriae”.
“Maja kui sümbol – Eesti Üliõpilaste Seltsi hoone Tartus” Ants Hein – Hattorpe 2007
Raamat, mis on oma sisu poolest hoopis laiem, kui pealkiri arvata laseks. Vaatluse all ei ole pelgalt üks maja, vaid ka selts, kes selle aastal 1901-1902 püstitas.
Värskelt leitud materjalid seavad Eesti Üliõpilaste Seltsi Tartus asuva hoone kui eesti rahvusliku arhitektuuri esimese tähtteose sünniloo hoopis uude valgusesse, isegi selle autoriks ei peeta enam keskpärast ehitusinseneri Georg Hellatit, vaid hoopiski mitmekülgselt andekat, nii eesti professionaalse teatrikunsti kui ka noore vabariigi esimeste välisesinduste juures seisnud Karl Menningut.
“Eesti Üliõpilaste Seltsi ajalugu. 1, 1870-1905” Johan Kõpp
- trükk: EÜS Kirjastus 1925, Tartu
- trükk: EÜS Kirjastus 1953, Uppsala
- trükk: EÜS Kirjastus 1996, Tartu
Kuna EÜS oli käsitletaval ajaperioodil ainukeseks eesti akadeemiliseks organisatsiooniks kodumaa pinnal, siis on see väärtuslik kultuuriajalooline dokument kogu meie intelligentsi kujunemisest, arenemisest ha tema võitlusest. Nii kirjutab ka autor temale omase tagasihoidlikkusega 1. trüki eessõnas: “Ühtlasi seisab Eesti Üliõpilaste Seltsiga pikema aja kestes õige ligidases ühenduses suurem osa eesti intelligentsi saamis ning arenemislugu, nii välises kui ka vaimses mõttes”. Seepärast tohiks Seltsi ajalugu esitada osalise läbilõike meie rahva iseteadva olemise mõtte kujunemisloost, huvitada Seltsist kaugemal seisjaidki.
Raamat on digitaalselt loetav DIGAR-is SIIT
