1873

JAKOB HURT *22. VII 1839 Himmaste, Põlva khk, †13. I 1907 Peterburi.

EÜSi asutajavilistlane, 1873-II valiti Vironia osakonna auliikmeks. Üliõpilasena kuulus saksa korporatsiooni Livonia ja oli hiljem ka selle vilistlane.

Õppis 1859–1863 Tartu Ülikoolis usuteadust, 1865 usuteaduse kandidaat. 1865–1866 koduõpetaja Hellenurme mõisas akadeemik Alexander von Middendorfi perekonnas. 1868 Kuressaare, 1868–1872 Tartu gümnaasiumi usuõpetaja. 1872–1880 Otepää koguduse, 1880–1901 Peterburi Jaani koguduse ja kaardiväediviisi õpetaja. 1886 kaitses Helsingi Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna juures doktorikraadi. Eesti rahvusliku liikumise üks juhte, oli 1870–1883 Aleksandrikooli Peakomitee esimees ja 1872–1881 Eesti Kirjameeste Seltsi esimees. Algatas üle-eestilise rahvaluule kogumise, milles osales umbes 1300 vabatahtlikku kaastöölist.

1895

HEINRICH ROSENTHAL *7. VII 1846 Tartu, †10. V 1916 Tallinn.

EÜSi asutajaliige, 1884–1895 vilistlaskogu esimees. Luuletas Fraternitas Viliensis’e lipulaulu. 1907 lahkus EÜSist koos Fraternitas Estica asutajatega, valiti ka Fr. Estica auvilistlaseks.

Õppis 1865–1871 Tartu ülikoolis arstiteadust. 1871–1873 mereväehaigla ordinaator Kroonlinnas, 1873–1906 mereväearst Tallinnas, 1885–1906 ka Tallinna sõjasadama meditsiinijaoskonna juhataja, 1881–1889 Tallinna linnavolikogu liige. 1877–1884 Eesti Aleksandrikooli Peakomitee liige, 1880 oli üks III Tallinna laulupeo algatajaid ja selle korraldava komitee abiesimees. Tema mälestused “Kulturbestrebungen des estnischen Volkes während eines Menschenalters (1869–1890)” on üks parimaid kaasaegse kokkuvõtteid eesti ärkamisajast.

1901

KARL AUGUST HERMANN *23. IX 1851 Võhma küla, Uue-Põltsamaa vald, †11. I 1909 Tartu.

Coetus 1873-II, esimees 1878-I.

Lõpetas 1874 eksternina Tartu gümnaasiumi, õppis 1875–1878 Tartu ülikoolis usuteadust ja 1878–1880 Leipzigi ülikoolis võrdlevat keeleteadust, lõpetas filosoofiadoktori kraadiga. 1882–1886 ajalehe “Eesti Postimees” toimetaja, ostis 1886 “Pärnu Postimehe”, kolis selle Tartusse, nimetas “Postimeheks” ning oli 1886–1896 lehe omanik ja väljaandja. 1891 muutis selle Eesti esimeseks päevaleheks. A-st 1889 Tartu ülikooli eesti keele lektor. Keele- ja kirjandusteadlane, luuletaja ja muusikategelane, muu hulgas tõlkis saksa keelest eesti keelde palju üliõpilaslaule, mida tänapäevani tema sõnadel lauldakse.

1920

HEINRICH KOPPEL *29. XII 1863 Tõnuküla, Uusna vald, †12.~XII 1944 Tallinn.

Coetus 1884-II, esimees 1887-II, 1888-I ja 1888-II, 1895–1919 vilistlaskogu esimees, üks seltsi maja ehitamise organiseerijaid.

Õppis 1884–1890 Tartu ülikoolis arstiteadust, 1891 arstiteaduse doktor. A-st 1893 eraarst Tartus, 1893–1904 ka ülikooli polikliiniku assistent, 1904–1917 otorinolarüngoloogia eradotsent, 1917 ja 1920–1934 sisehaiguste professor. 1918–1919 Tartust evakueerituna Voroneži ülikooli professor. 1920–1928 Tartu ülikooli rektor, 1928–1931 üliõpilasasjade prorektor. Asutas 1903 ajakirja “Tervis”, oli 1899–1919 Tartu Peetri koguduse esimees, 1906–1914 “Vanemuise” seltsi esimees jm. 1926 valiti Uppsala ülikooli arstiteaduse audoktoriks, 1927 Läti Ülikooli auliikmeks, 1928 Tartu ülikooli õigusteaduse audoktoriks, 1931 Soome Arstide Seltsi ja 1938 Õpetatud Eesti Seltsi auliikmeks. Tema olulisemad teadustööd on pidalitõve ravimisest.

1920

MARTIN WÜHNER *7. XI 1845 Aidu vald, †22. VII 1923 Orissaare.

EÜSi asutajaliige.

Õppis 1869–1873 Tartu ülikoolis rohuteadust. Eesti Kirjameeste Seltsi ja Rohuteadlaste seltsi Verein studierender Pharmaceuten asutajaliige. 1873–1887 apteeker Daugavpilsis, Pihkvas, Haapsalus, Pärnus, Tallinnas ja Laiusel. 1887–1909 apteeker Muhu-Liival ja apteegirentnik Pöides. 1909 ostis Pöide apteegi ja viis selle Orissaarde.

1921

JAAN TÕNISSON *22. XII 1868 Viljandi vald, †juuni/juuli 1941 Tallinn.

Koopteeriti 1890-I Fraternitas Viliensis’e asutajaliikmeks, EÜSi esimees 1891-I, 1891-II, 1892-I, 1892-II.

Õppis 1889–1892 Tartu ülikooli õigusteaduskonnas, lõpetas õigusteaduse kandidaadina. 1894–1896 kohtu-uurija ja kohtuameti kandidaat Orjoli ringkonnakohtu juures. 1896–1930 “Postimehe” omanik ja 1896–1935 peatoimetaja; vandeadvokaat. 1898–1918 Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi, 1908–1917 Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi esimees. 1905–1917 Eesti Rahvameelse Eduerakonna esimees, 1906 valiti I Vene Riigiduuma liikmeks. 1908 oli kolm kuud vangis Viiburi üleskutsele allakirjutamise pärast. 1915–1917 Põhja-Balti Komitee esimees, 1917–1918 Eesti Ajutise Maanõukogu liige, 1917–1918 Eesti välisdelegatsiooni liige Stockholmis ja Kopenhagenis. 1917–1919 Eesti Demokraatliku Erakonna, 1919–1932 Eesti Rahvaerakonna, 1932–1935 Rahvusliku Keskerakonna esimees. 1919–1920 Eesti Asutava Kogu, 1920–1934 I–V Riigikogu ja 1938–1940 VI Riigikogu Riigivolikogu liige, 1923–1925 ja 1932–1933 Riigikogu esimees. 1918 Eesti Ajutise Valitsuse portfellita minister, 1918–1919 minister välismaal, 1919–1920 peaminister, 1927–1928 ja 1933 riigivanem, 1931–1932 välisminister. 1935–1939 Tartu ülikooli ühistegevuse professor. 1928 Tartu ülikooli õigusteaduse audoktor, 1939 Tartu aukodanik. Vabadusrist III/1. Vangistati 1940. a detsembris NKVD poolt, lasti tõenäoliselt 1941. a suvel Tallinnas maha.

1925

ALEKSANDER MOHRFELDT (a-st 1936 MÄEVÄLJA) *26. II 1857 Kagavere küla Kuksema vald, †8. VIII 1938 Valgejõe Kõnnu vald.

Coetus 1879-II, 1881–1882 üks Vironia osakonna asutamise eestvedajaid, EÜSi esimehe kohusetäitja maist augustini 1883, seltsi põhikirja koostaja.

Õppis 1878 Tartu veterinaariainstituudis ja 1879–1885 usuteadust Tartu ülikoolis. 1886–1887 abiõpetaja Peterburi Jaani koguduses J. Hurda juures, 1887–1908 luteri kirikuõpetaja Novgorodi kubermangu kogudustes ja sõjaväeosades. Korraldas Novgorodi kubermangu eesti asunduste vaimuelu, organiseeris rahvakoole. 1908–1927 Tallinna Pauluse koguduse õpetaja ja 1920–1927 Tallinna praost. Tema usuõpetuse õpikuid kasutati eesti koolides aastakümneid.

1930

MATTHIAS JOHANN EISEN *28. IX 1857 Oese küla Vigala vald, †6. VIII 1934 Tartu.

Coetus 1879-II.

Õppis 1879–1885 Tartu ülikoolis usuteadust. 1885–1886 prooviaastal Lempaalas Ingerimaal, 1886–1888 Aunuse, 1888 Kattila vikaarõpetaja, 1888–1912 Kroonlinna eesti-soome-rootsi koguduse ja mereväe luteri koguduse õpetaja. A-st 1912 Tartu koolide usuõpetaja, 1920–1928 Tartu ülikooli erakorraline rahvaluule professor, hiljem eradotsent. 1927 Helsingi ülikooli filosoofia audoktor, 1932 Tartu ülikooli usuteaduse audoktor. Rahvaluulekoguja, avaldas muinasjutte, rahvanalju, mõistatusi, vanasõnu jm; ka luuletaja ja näitekirjanik. 1891–1898 tõlkis “Kalevala” eesti keelde. Karskustegelane.

1934

JOHAN KÕPP *9. XI 1874 Holdre, Helme v, †21. X 1970 Stockholm.

Coetus 1896-II, esimees 1899-I, 1899-II ja 1901-II, 1925-1935 vilistlaskogu esimees, raamatu “Eesti Üliõpilaste Seltsi ajalugu I” autor.

Õppis 1896-1906 Tartu ülikooli usuteaduskonnas, lõpetas usuteaduse kandidaadina. 1934 usuteaduse doktor. 1909-1909 Pärnus gümnaasiumiõpetaja, 1909-22 Laiusel pastor, 1916-39 ja 1941-44 TÜ prof., 1923-28 prorektor ja 1928-37 rektor, 1939-44 EELK piiskop. 1929 valiti Riia ülikooli, 1932 Szegedi ülikooli ja 1934 Tartu ülikooli usuteaduse audoktoriks. 1914-21 Eesti Kirjanduse Seltsi esimees, 1929-34 Õpetatud Eesti Seltsi abiesimees, osales Eesti Rahva muuseumi tegevuses, oli mitme teadusseltsi auliige. 1932-37 Kaitseliidu vanematekogu liige. Asutava kogu ja VI Riigikogu liige. 1944 emigreerus Rootsi. 1944-57 Rootsi eesti kiriku piiskop ja 1957-64 peapiiskop. Avaldanud usuteaduse ja kultuuriloo käsitlusi ms. Aleksandrikooli, õigeusu Liivimaale toomise ja maarahvakooli kohta.

1935

1935

OSKAR KALLAS *25. X 1868 Kaarma, †26. I 1946 Stockholm.

Coetus 1887-II, esimees 1889-II, 1890-I, Fraternitas Viliensis’e esimees 1890-II. EÜSi vanavarakogu (muuseumi) alusepanija.

1887–1892 Tartu ülikooli ajaloo-keeleteaduskonnas, lõpetas keeleteaduse kandidaadina. 1892–1893 õppis Helsingi ülikoolis, 1901 promoveeriti seal filosoofiadoktoriks. 1893–1895 Narva gümnaasiumi, 1895–1903 Peterburi K. May gümnaasiumi õpetaja, 1902–1903 Peterburi ülikooli võrdleva keeleteaduse eradotsent. 1903–1918 Tartu Puškini tütarlastegümnaasiumi, H. Treffneri gümnaasiumi ja Aleksandri gümnaasiumi õpetaja, 1906–1908 Eesti Noorsoo Kasvatuse Seltsi tütarlastegümnaasiumi juhataja. 1918–1922 Eesti Vabariigi saadik Soomes, 1922–1934 Londonis ja Haagis. A-st 1934 elas Tallinnas, põgenes 1943 Soome kaudu Rootsi. Kogus a-st 1888 eesti rahvaluulet, tegi uurimisretki lutsi maarahva, setude ja Kraasna eestlaste juurde. 1929 Tartu ülikooli filosoofia audoktor, Vabadusrist III/1.

1937

ANTON SCHULZENBERG *25. VII 1867 Kavastu vald, †5. X 1942 Tartu.

Coetus 1887-II, viimase sõjaeelse vilistlaskogu eestseisuse laekur.

Õppis 1887–1895 Tartu ülikoolis arstiteadust. 1896–1899 arst Valdais Novgorodi kubermangus. A-st 1900 eraarst Tartus, 1901–1909 ka ülikooli polikliiniku, 1915–1918 sisehaiguste kliiniku assistent. 1919–1920 arstiteaduskonna ajutine dekaan, 1920–1929 sisehaiguste polikliiniku assistent. Valiti auvil!-ks 14. XI 1937 V/k peakoosolekul.

1945

GUSTAV SUITS *30. XI 1883 Võnnu, Kastre-Võnnu vald, †23. V 1956 Stockholm.

Coetus 1904-II, a-st 1950 vanematekogu liige.

Õppis 1904 Tartu ülikooli, 1905–1910 Helsingi Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonnas, lõpetas filosoofiakandidaadi kraadiga. 1911–1913 töötas Helsingi Ülikooli raamatukogus, 1913–1917 oli Helsingi vene gümnaasiumi soome ja rootsi keele õpetaja. Oli “Noor-Eesti” liikumise üks juhte (tema sõnastatud on lipukiri “Olgem eestlased, aga saagem ka eurooplasteks”). 1917–1920 kuulus Eesti Sotsialistide-Revolutsionääride (esseeride) Parteisse. 1918–1919 Eesti välisdelegatsiooni liige, 1919–1920 elas Soomes. 1919–1943 Tartu ülikooli eesti ja üldise kirjanduse professor. 1943 põgenes Soome, 1944 Rootsi. Luuletaja, 1935 Uppsala ülikooli filosoofia audoktor.

1945

AADU LÜÜS *16. XI 1878 Vana-Antsla vald, †12. II 1967 Stockholm.

Coetus 1901-II, esimees 1906-II, 1950–60 EÜSi vanematekogu esimees.

Õppis 1901–1907 Tartu ülikooli arstiteaduskonnas, 1922 arstiteaduse doktor. 1907–1909 arst Laiusel ja Võrus, 1909–1911 Riia J. Armitsteadi lastehaigla assistent. 1911–1920 eraarst Tallinnas, ühtlasi linna vaestearst, 1917–1920 linna tervishoiubüroo juhataja. 1920–1925 Tartu ülikooli lastehaiguste dotsendi kt, ühtlasi Tartu lastekliiniku juhataja, 1925–1944 lastehaiguste professor. 1944 põgenes Rootsi. Avaldas kaks köidet faktitihedaid mälestusi, sh EÜSist.

1955

VIKTOR KARGAJA *6. X 1886 Karula vald, †7. XI 1968 New York.

Coetus 1906-II, 1948–1949 Augsburgi koonduse esimees, 1950–1959 Ameerika Ühendriikide koonduse esimees, 1961–1965 vanematekogu eestseisuse liige.

Õppis 1906–1909 Tartu ülikoolis, 1909–1912 Moskva ülikoolis õigusteadust. 1912–1913 vandeadvokaat Jaan Poska abi Tallinnas. 1914–1918 Tallinna Vastastikuse Krediitühisuse prokurist, 1919–1932 Krediit Panga juhatuse liige, 1933–1940 Pikalaenu Panga direktor. 1944 põgenes Saksamaale, sealt 1949 USAsse.

1965

JUHAN MÜLLER *22. X 1889 Viljandi, †3. XI 1981 Scarborough, Ontario.

Coetus 1912-II, 1950–1951 vanematekogu I abiesimees, 1950–1981 vanematekogu liige.

Õppis 1912–1917 Tartu ülikooli õigusteaduskonnas, riigieksamid sooritas samal aastal Moskva ülikooli juures. 1917–1918 Vene sõjaväes. 1918–1920 Eesti Vabariigi prokuröri abi asukohaga Tartus, 1920–1925 Kohtupalati prokuröri vanemabi Tartu-Võru rahukogu prokuröri ülesannetes. 1925 Tartu-Võru rahukogu esimees, 1925–1933 Kohtupalati prokurör. 1933–1934 kohtu- ja siseminister, 1934–1938 kohtuminister. 1938–1939 Kohtukoja, 1939–1940 Riigikohtu prokurör. 1940–1941 varjas end, 1942–1944 vandeadvokaat Tallinnas. 1944 põgenes Rootsi, 1951 Kanadasse.

1970

AUGUST TORMA *19. II 1895 Voltveti vald, †12. III 1971 London.

Koopteeriti EÜSi vilistlaskokku 1929-I. 1956–1970 Inglismaa koonduse esimees.

Õppis 1914–1916 Peterburi ülikooli ajaloo-keeleteaduskonnas ja 1924–1928 Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. 1916–1917 oli I maailmasõjas, 1917–1918 sõjavangis Austrias, 1918–1919 teenis Arhangelskis Briti Põhjakorpuse staabis. 1919–1921 Eesti Vabariigi sõjaväeline esindaja, 1921–1923 chargé d’affaires Leedus. 1923–1927 Välisministeeriumi poliitilise osakonna juhataja, 1924–1925 chargé d’affaires Pariisis ja Brüsselis ning 1926 Moskva saatkonna nõunik. 1927–1931 välisministri abi. 1931–1934 saadik Itaalias ja Šveitsis ning alaline esindaja Rahvasteliidu juures, 1934–1971 saadik Inglismaal. Vabadusrist I/3.

1978

KARL KOOK *6. II 1899 Raadi vald, †10. II 1987 Stockholm.

Coetus 1919-II, 1946-II Stockholmi koonduse esimees, a-st 1950 vanematekogu liige.

1918–1919 oli Vabadussõjas. Õppis 1919–1926 Tartu ülikoolis arstiteadust, vahepeal 1922–1924 Berliini ülikoolis. 1933 promoveeriti Tartus arstiteaduse doktoriks. 1925–1928 ülikooli naistekliiniku assistent, 1928–1939 naistearst Tartu Eesti Erakliinikus. 1939–1944 Tallinna Keskhaigla naistehaiguste ja sünnitusabi osakonna juhataja. 1944 põgenes Rootsi. 1951–1956 naistearst Luleås, 1956–1961 Hultsfredi jaoskonnaarst, a-st 1962 eraarst-günekoloog Stockholmis.

1978

FERDINAND PETERSEN *13. III 1887 Koitjärve, Lehtse vald, †18. II 1979 Chapel Hill, Põhja-Carolina.

Koopteeriti vilistlaseks 1956-I Ameerika Ühendriikide koonduses.

Lõpetas 1916 Peterburi Polütehnilise Instituudi hüdrotehnika alal. 1917 Eesti Tehnika Seltsi (ETS) esimees, 1918 ETSi asutatud tehniliste erikursuste (Tallinna Tehnikumi eelkäija) hüdrotehnika õppejõud. Veebruarist novembrini 1918 Eesti Ajutise Valitsuse teedeminister, 1919–1920 Asutava Kogu liige. A-st 1921 pidas talu, ehitas Anija hüdroelektrijaama ja saeveski ning Raasiku villa- ja jahuveski. 1944 põgenes Eestist, hiljem elas Ameerika Ühendriikides, projekteeris sildu ja vesiehitisi.

1980

ILMAR RAAMOT *4. III 1900 Königsberg, †2. XII 1991 Broomfield, Colorado.

Coetus 1920-II, 1960–1963 ja 1969–1970 Ameerika Ühendriikide koonduse esimees, 1961–1965 vanematekogu eestseisuse ametita liige.

1918–1920 Vabadussõjas. Õppis 1920–1929 vaheaegadega Tartu ülikooli matemaatika-loodusteaduskonnas zooloogiat, 1927–1930 ja 1938 Berliini Põllumajandusülikoolis agronoomiat. 1930. a-tel talupidaja Ülenurmel. 1933–1935 Ühinenud Põllumeeste Erakonna peasekretär. 1941 läks järelümberasujana Saksamaale, 1941–1942 Saksa sõjaväes, 1943–1944 Põllumajanduse Keskvalitsuse ametnik Eestis. 1944 põgenes Saksamaale, 1949 USAsse. Oli agronoom Kalifornias, hiljem ametnik New Yorgis. Avaldas kaks köidet mälestusi.

1980

ILMAR REBANE *28. I 1907 Tartu, †4. II 2001 Quakertown, Pennsylvania.

Coetus 1927-I, 1954 Stockholmi koonduse esimees, 1961–1965 vanematekogu esimees.

Õppis 1925–1932 Tartu Ülikooli õigusteaduskonnas. 1933–1937 kohtuameti kandidaat Tartu ringkonnakohtu juures, 1937–1940 Tartu 2. jaoskonna abiprokurör. 1944 põgenes Saksamaale, oli Oldenburgi põgenikelaagri eesti gümnaasiumi õpetaja. 1948 Rootsi, 1956 Ameerika Ühendriikidesse. Töötas tehnilise joonestajana.

1980

HEINO RIOMAR *21. VIII 1907 Laiuse vald, †12. III 2002 Mölndal, Rootsi.

Coetus 1926-I, 1945–1952, 1954–1955, 1961 ja 1967 Göteborgi koonduse esimees, 1971–1975 vanematekogu esimees.

Õppis 1925–1934 Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. 1934–1935 kohtuameti kandidaat Tartu-Võru rahukogu juures. 1935–1938 vandeadvokaadi abi, 1938–1940 ja 1941–1944 vandeadvokaat Tartus. 1944 põgenes Rootsi. 1946–1972 töötas Skandinaviska Enskilda Banken’is Göteborgis, 1960–1972 välisosakonna kamreer ja välisosakonna juhataja. 1972 pensionile, seejärel õigusbüroo omanik.

1980

GUSTAV RÄNK *18. II 1902 Pärsamaa vald, †5. IV 1998 Stockholm.

Coetus 1926-II.

Õppis 1925–1930 Tartu ülikooli ja 1931 Helsingi ülikooli filosoofiateaduskonnas, 1931 filosoofiamagister, 1938 filosoofiadoktor. 1926–1928 Eesti Rahva Muuseumi ajutine abijõud, 1928–1931 osakonnajuhataja abi ja sekretär, 1931–1939 rahvateaduse osakonna juhataja. 1928–1944 Tartu ülikooli õppejõud, 1938–1941 etnoloogia adjunktprofessor, 1942–1944 erakorraline professor. 1944 põgenes Rootsi. 1945–1954 Stockholmi ülikooli rahvateaduse instituudi uurija, 1955–1969 dotsent. 1990 Tartu ülikooli filosoofia audoktor. Peale teadustööde avaldas ka mälestused.

1982

HENNO LENDER *8. I 1905 Tallinn, †20. VIII 1991 Stockholm.

Coetus 1923/II, 1971–1975 vanematekogu kirjanduskomisjoni liige. Koostanud teosed “EÜS avalikus valguses, arvamusi ajavahemikul 1882–1914” ja “Eesti Üliõpilaste Selts. Biograafilisi andmeid” I (1870–1905), II (1906–1918), III (1919–1940).

Õppis 1923–1929 Tartu ülikooli arstiteaduskonnas. 1930–1933 Tallinna garnisoni nooremarst, 1933–1940 Sõjaväe Keskhaigla arst, kapten. 1941 viidi Punaarmee koosseisus Venemaale, 1942 pääses Eestisse tagasi. 1942–1944 Tallinna Prefektuuri arst, 1944 sõjaväearst Haapsalus ja Pärnus, evakueeriti Saksamaale. 1946 Rootsi. 1949–1952 Tidaholmi, 1952–1957 Hallsbergi, 1958–1970 Alunda jaoskaonnaarst.

1982

LEONHARD (LEO) URM *21. I 1908 Hellenurme vald, †6. III 1995 Paide.

Coetus 1927-II. 1955 Stockholmi koonduse esimees, 1971–1975 vanematekogu kirjanduskomisjoni esimees. Koguteose “Eesti Üliõpilaste Selts paguluses” tegevtoimetaja.

Õppis 1927–1929 Tartu ülikooli filosoofia- ning 1929–1934 ja 1940–1942 õigusteaduskonnas. 1931–1933 OÜ Estonia Eksporttapamajad ametnik, 1933–1940 lihaäri ja vorstitööstuse kaasomanik Tallinnas. 1941–1944 Eesti Aedvilja Keskühisuse juhataja. 1944 põgenes Saksamaale, 1947 Rootsi. Töötas Stockholmi Metsandusülikoolis ja ettevõttes Svenska Tsellulosa, 1956–1974 Forskningsstiftelsen Skogsarbeten’i osakonnajuhataja. 1993 Eestisse tagasi.

1983

ARTUR GRÖNBERG *12. I 1908 Haapsalu, †17. II 1996 Durham, Põhja-Carolina.

Coetus 1928-II, 1944–1945 Stockholmi koonduse korraldava toimkonna liige, 1958–1959 Montreali koonduse esimees, 1966–1970 vanematekogu kirjanduskomisjoni esimees. Koguteose “Eesti Üliõpilaste Selts 100 aastat” koostaja, “Eesti Üliõpilaste Seltsi ajalugu II” autor jm.

Õppis 1926–1935 Tartu ülikooli õigusteaduskonna majanduse osakonnas. 1934–1936 ajalehe “Lääne Elu” tegevtoimetaja, 1936–1940 “Uus Eesti” toimetuse liige, 1942–1943 ajalehe “Eesti Sõna” toimetuses. 1943 põgenes SD eest Rootsi. 1945–1951 Eesti Abistamiskomitee asjaajaja. 1951 Kanadasse, oli raamatupidaja Montrealis. 1967 USAsse, 1967–1970 Duke’i Ülikooli ametnik Durhamis/Põhja-Carolina, 1970–1974 Põhja-Carolina Ülikooli raamatumüügi ärijuht.

1987

KARL AUN *15. V 1914 Vaimastvere vald, †21. III 1995 Toronto.

Coetus 1937-II, valiti 1940-II esimeheks. 1943 peitis EÜSi ajaloolise lipu. A-st 1950 vanematekogu liige.

Õppis 1936–1942 Tartu ülikooli usu-, matemaatika-loodus- ja õigusteaduskonnas, 1946–1948 Hamburgi, 1951–1952 Wisconsini ja 1953–1958 Chicago Ülikoolis õigus- ja riigiteadust. 1948 õigusteaduse doktor Hamburgi ülikoolis, 1958 kunstide magister Chicago Ülikoolis. 1940–1944 Tartu linnavalitsuse ametnik. 1944 põgenes Saksamaale, 1946–1949 Balti Ülikooli õppejõud Hamburg-Pinnebergis. 1949 USAsse. 1953–1959 Chicago Research Institute’i teadur. 1959 Kanadasse, 1959–1979 Waterloo Lutheran University (a-st 1970 Wilfrid Laurier University) riigiteaduse õppejõud: 1959–1964 abiprofessor, 1964–1969 erakorraline professor, 1969–1979 korraline professor, a-st 1979 emeritus.

1988

ARTUR TASKA *20. I 1912 Väike-Verevi, Meeri vald, †29. IX 1994 Lund.

Coetus 1931-II, 1957–1959 vanematekogu kirjanduskomisjoni esimees. Koostanud teosed “Sini-must-valge värvikolmik eesti luules”, “Sini-must-valge värvikolmik ja Eesti Vabariik”, “Helsingi üliõpilased Eesti Üliõpilaste Seltsis Tartus” jm.

Õppis 1931–1942 Tartu ülikooli õigusteaduskonnas, 1952 õigusteaduste doktor Kieli ülikoolis. 1933–1938 ajalehe “Lõuna-Eesti” toimetaja Valgas, 1941–1944 Kalurite Keskuse ametnik. 1944 põgenes Rootsi. 1945–1946 Eesti Komitee büroojuhataja, 1946–1962 Svenska Diamant-Bergborrnings AB ametnik Stockholmis. 1962–1975 Malmöhusi lääni haigekassa osakonnajuhataja ja asedirektor Lundis.

1990

AUGUST PAKOSTA *6. X 1897 Haljava vald, †29. X 1991 Tartu.

Coetus 1923-I, esimees 1928-I.

1918–1920 Vabadussõjas. Õppis 1921–1931 Tartu ülikooli õigusteaduskonna kaubanduse (a-st 1926 majanduse) osakonnas. 1920–1921 Rahaministeeriumi Riigikassa Peavalitsuse, 1921–1922 Tartu maksuameti ametnik. 1922–1927 Eesti Panga Tartu osakonna ametnik ja jaoskonnajuhataja, 1927–1944 Tartu Linnapanga juhataja. 1944–1946 Tartu Keskhoiukassa juhataja, hiljem raamatupidaja Tartu Piimakombinaadis, Apteekide Peavalitsuses ja Tartu Pimedate Ühingus. 1975–1985 valvur Tartus.

1990

VILLEM RAAM *30. V 1910 Pärnu, †21. V 1996 Tallinn.

Coetus 1934-I.

Õppis 1932–1941 Tartu ülikooli filosoofiateaduskonnas. 1930–1940 algkooliõpetaja Aluveres ja Tartus. 1936 täiendas end Soomes, 1938 Rootsis, 1940 Itaalias. 1940–1941 Tartu Kunstimuuseumi direktor. 1941. a suvel arreteeriti NKGB poolt, 1941–1951 vangilaagris, 1951–1956 asumisel Siberis. 1956–1965 Riikliku Projekteerimise ja Teadusliku Uurimise Instituudi “Eesti Ehitusmälestised” teadur, 1965–1982 peaspetsialist, 1982–1990 konsultant. Tuntumaid eesti kunstiajaloolasi, 1990 Turu ülikooli filosoofia audoktor.

1990

KONRAD VEEM *7. I 1914 Tallinn, †1. XII 1996 Stockholm.

Coetus 1937-I.

Õppis 1935–1940 Tartu ülikoolis usuteadust, 1941 läks järelümberasujana Saksamaale. 1947–1948 oli Fürthi koguduse vikaarõpetaja, 1948–1952 Luterliku Maailmaliidu põgenike abistamise keskuse vaimulik Münchenis, ühtlasi E. E. L. K. Lõuna-Baieri koguduse õpetaja ja Austria eestlaste hooldajaõpetaja. 1950–1955 “Kirikulehe” toimetaja. 1955 Rootsi, 1955–1985 E. E. L. K. Stockholmi koguduse õpetaja, 1972–1990 E. E. L. K. peapiiskop.

1995

ELMAR ERNST ANDERSON *21. XII 1898 Tartu, †14. VII 1996 Vällingby, Rootsi.

Coetus 1918-I. 1949–1950 üks vanematekogu põhikorra koostajaid, 1956 Stockholmi koonduse esimees, 1994–1995 osales vilistlaskogu põhikirja väljatöötamisel.

Õppis keemiat 1917 Peterburi ja 1918 Tartu ülikoolis, 1920–1923 Tartu ülikoolis õigusteadust. 1919–1920 Vabadussõjas. 1924–1925 abiprokurör Haapsalus, 1926–1931 Tallinnas. 1931–1940 ja 1941–1944 vandeadvokaat Tallinnas. 1944 põgenes Saksamaale, 1947 Rootsi. Õigusbüroo omanik.

1995

EDGAR HEINSOO *8. VI 1913 Kõnnu vald, †12. III 2006 Toronto.

Coetus 1937-II, 1956–1957 Montreali koonduse esimees, 1966–1970 vanematekogu kirjatoimetaja, 1993–1995 vanematekogu kirjanduskomisjoni esimees.

Õppis 1936–1937 Tartu ülikooli õigusteaduskonnas, lõpetas Montreali Loyola kolledži matemaatika- ja 1983 McGilli Ülikooli usuteaduskonna. A-ni 1940 KÜ Rahvaülikool kaubaagent Tallinnas. 1941 võeti Punaarmeesse ja viidi Venemaale, 1943 pääses Velikije Luki alt Eestisse tagasi. 1944 põgenes Saksamaale, 1949 Kanadasse. Oli tehniline joonestaja Dominion Glass Co. juures Montrealis, hiljem klaasivabriku abijuhataja. 1983–1988 Toronto Peetri koguduse 2. õpetaja, hiljem Kanada praost ja E. E. L. K. Toronto Usuteaduse Instituudi õppejõud.

1995

JAAN KROSS *19. II 1920 Tallinn, †27. XII 2007 Tallinn.

Coetus 1938-II, 1988 üks Seltsi taastamise algatajaid.

Õppis 1938–1945 Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. 1941–1943 oli Tallinna Linnapanga ametnik, 1943–1944 sõjaväeametnik kindralinspektuuris. 1944. a aprillis arreteeriti SD poolt rahvuslikus tegevuses süüdistatuna, vabanes septembris. 1944–1946 Tartu ülikooli riigi- ja rahvusvahelise õiguse õppejõud. 1946 arreteeriti NKGB poolt, 1946–1954 vangilaagris Komi ANSVs ja asumisel Krasnojarski krais. A-st 1954 vabakutseline kirjanik Tallinnas, 1992–1993 Riigikogu liige. 1989 Tartu, 1990 Helsingi ülikooli filosoofia audoktor. Tuntumaid eesti kirjanikke.

1995

EDUARD LEETMAA *14. II 1913 Disna maakond Vilniuse kubermang, †30. V 1999 Toronto.

Coetus 1932-II. 1953–1954, 1960–1961, 1971–1973, 1979–1980 Montreali koonduse esimees, 1966–1970 vanematekogu revisjonikomisjoni liige, 1966–1969 vanematekogu uususte komisjoni esimees.

Õppis 1932–1934 Tartu ülikooli arsti-, 1935–1940 õigusteaduskonnas. A-ni 1940 raamatupidaja Tartus. 1940–1941 Riikliku Plaanikomisjoni ametnik, 1942–1944 Võhma tapamaja abijuhataja. 1944 võeti Saksa sõjaväkke, oli 1944–1945 20. eesti SS-diviisi suurtükirügemendi käsundusohvitser. 1945 Rootsi, 1945–1950 elas Venezuelas. Hiljem Rootsi kontserni ASEA Kanada osakonna majandusjuhataja.

1995

UDO PETERSOO *8. V 1934 Tallinn. †14. V 2006 Toronto

Coetus 1959-II, 1969–1970 Toronto koonduse esimees, 1970 ja 1995 vanematekogu liige.

Õppis Waterloo ülikoolis usuteadust ja Toronto ülikoolis pedagoogikat. 1965–1985 kooliõpetaja Torontos, a-st 1982 kirikuõpetaja, a-st 1990 E. E. L. K. peapiiskop. 1970–1979 Eestlaste Kesknõukogu Kanadas esimees.

1995

HARALD TAMMUR *5. I 1917 Varnja, Peipsiääre vald, †12. V 2001 Tartu.

Coetus 1937-I, valiti 1940-II kirjatoimetajaks. Osales esimese sini-must-valge lipu peitmisel.

Õppis 1936–1940 ja 1943 Tartu ülikooli usu-, 1940–1943 filosoofia- ja 1943 õigusteaduskonnas, tunnistati usuteaduskonna lõpetanuks. 1941 osales Tartus põrandaaluses tegevuses, Saksa okupatsiooni ajal täitis Eesti Vabariigi Rahvuskomitee ülesandeid. 1944 aprillis arreteeriti SD poolt, 1944. a septembrist 1945. a kevadeni Stutthofi koonduslaagris. 1945 arreteeriti Eestis NKGB poolt, 1945–1954 oli Siberis vangilaagris ja asumisel. 1954–1996 Nõo, 1972–1979 ka Rannu ja Elva, 1979–1996 Tartu Pauluse koguduse õpetaja. 1981–1996 Tartu praostkonna praost, 1988–1996 konsistooriumi assessor.

1998

UNO PLANK *22. VI 1902 Rõngu vald, †21. IV 2001 Rockville, Maryland.

Coetus 1923-II, 1948 EÜSi Augsburgi koonduse eestseisuse liige, 1956–1959 Baltimore-Washingtoni koonduse esimees, 1961–1965 vanematekogu liige.

1919–1920 Vabadussõjas. 1922–1923 õppis Tartu ülikooli matemaatika-, 1923–1937 vaheaegadega usuteaduskonnas, töötas samal ajal Tartu linnavalitsuses. 1939–1944 oli Vastseliina koguduse õpetaja. 1944 põgenes Saksamaale, 1950 USAsse. 1951–1952 Calhani luteri koguduse, 1953–1972 E. E. L. K. Baltimore-Washingtoni koguduse õpetaja. Vabadusrist II/3.

1999

ILO AASA *2. XII 1912 Tallinn, †24. IV 2004 Tallinn.

Coetus 1931-II, a-st 1936 Tallinna koonduse vanamees ja üks koonduse ülesehitajatest, 1990. a-tel Tallinna koonduse järjepidevuse kandja.

Õppis 1931–1936 Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. 1936–1940 teenis kohtuministeeriumi vangimajade valitsuses, viimati vanglaülema asetäitja. 1941 võeti Punaarmeesse, oli eesti laskurkorpuses, 1946 demobiliseeriti. Seejärel töötas ökonomistina, 1961–1965 Eesti NSV haridusministeeriumi plaani- ja rahandusosakonna juhataja asetäitja, 1965–1973 Tallinna Piimakombinaadi plaani-tootmisosakonna juhataja.

2004

HEINRICH TOOTS *2. I 1929 Pärnu, †23. VII 2021 Tallinn.

Coetus 1953-I, 1958–1959 Ameerika Ühendriikide koonduse esimees, 1971–1975 vanematekogu liige, üks pagulas-EÜSi visionääre.

1944 põgenes koos vanematega Saksamaale, lõpetas Lübecki eesti gümnaasiumi. 1946–1949 õppis Balti ülikoolis Hamburg-Pinnebergis loodusteadusi ja Hamburgi ülikoolis geoloogiat. 1949 läks Ameerika Ühendriikidesse, 1951–1953 õppis New Yorgi Columbia ülikoolis ja Wyomingi ülikoolis, 1965 promoveeriti filosoofiadoktoriks. 1966–1991 Long Islandi Ülikooli (Brookville’is) geoloogiaõppejõud, professor. On uurinud keskaegkonna sammalloomade ja molluskite paleontoloogiat, organismide elutegevuse jälgi ja elementide sisaldust.

2004

ENN SARV *13. V 1921 Tallinn, †22. III 2008 Tallinn.

Coetus 1939-II, mitmete Seltsi liikmete pagulusse aitaja, Seltsi järjepidevuse hoidja ning 1988 üks Seltsi taastamisele kaasaaitajaid.

Õppis 1939- 1944 Tartu ülikooli õigusteaduskonnas. 1941- 1944 Eesti Vabariigi Rahvuskomitee liige. 1944 arreteeriti SD poolt, 1944-1945 Stutthofi koonduslaagris Poolas. 1946 arreteeriti NKVD poolt, 1947-1953 sunnitööl Vorkutas, 1953-1957 kaevandusinsener Vorkutas. 1958 Eestis tagasi ,kuulutati rehabiliteerituks. Oli vabakutseline tõlkija, lõpetas 1966 TRÜ matemaatikateaduskonna. 1965-1968 Plaanikomitee peaspetsialist arvutite alal, 1968-1981 Eesti TA Küberneetika Instituudi laborijuhataja 1981 pensionile, 1981-1988 Eesti Maaviljeluse Instituudi arvutioperaator. On paljude juriidiliste ning ajalooalaste raamatute ja artiklite autor.

2005

ALFRED JOHANNES TANIMÄE *16. VI 1914 Tartu. †05. II 2009 Tartu.

Coetus 1934-II, semestri 1938-II esimees ning kaks semestrit Eesti Üliõpilasseltside Liidu esimees, kaks korda valitud EÜS-i Austraalia koonduse esimeheks ja olnud aastaid selle vanamees, pärast tagasipöördumist kodumaale 1995. aastal kandnud endas Seltsi järjepidevust ja andnud nõu ja õpetust noorematele Seltsi liikmetele kõigis küsimustes.

Õppis 1934-40 Tartu ülikoolis matemaatikaosakonnas ning 1942-44 majandusosakonnas, õpingute kõrvalt oli Alfred Tanimäe 1936-1939 kindlustusseltsi “Eesti” ametnik ning 1939-1940 ajakirja “Tänapäev” ärijuht. 1941. aastal oli ta kindlustusametnik, 1942 Tartu tuberkuloosisanatooriumi majandusjuhataja ja 1942-43 Aedvilja Keskühisuse Tartu kontori abijuhataja. 1944. aasta mobilisatsiooniga kutsuti ta Saksa sõjaväkke ja määrati Eesti piirikaitserügementi käsundusohvitseriks, arvati 20. Eesti SS-diviisi koosseisu. Veebruari algul 1945. a saadeti rindele, kus Alfred Tanimäe sai haavata. Aastast 1949 elas Alfred Tanimäe Austraalias, kus lõpetas oma kõrgkooliõpingud, oli 1950-1954 ametnik firmas “Dunlop Pty Ltd” ja aastast 1955 kuni pensionini firma “Driclads & Marine Plastics Co.” majandusala juhataja. 1964. a. valiti ta Austraalia Eesti Seltside Liidu esimeheks, järgmisel aastal sooritas ta Eesti Vabariigi aastapäeva puhul kõnereisi, pidades aktusekõned Canberra, Adelaide’i ja Thirlmere’i eestlastele. Kuni 1994. aastani elas ta Rivettis. 1995. aastal tuli Alfred Tanimäe Eestisse tagasi ja elas Tartus. Tegevuse eest eestluse säilitamisel võõrsil autasustas Eesti Vabariigi President teda 2001. aastal Valgetähe IV klassi ordeniga.

2010

ANDRES KOERN *13. IV 1946 Stockholm.

Coetus 1967-I, Seltsi Lõuna-Rootsi koonduse esimees 1977-I kuni 1988-II, lisaks aastaid kirjatoimetaja. EÜSi Sihtasutuse Nõukogu liige alates 2002, alates 2009-II V/k eestseisuse liige.

Õppis Lundi ülikoolis loodusteadusi, 1972. aastal anti talle Göteborgi ülikooli magistrikraad füüsika erialal. 1993–2004 ASi Põltsamaa Felix tegevdirektor, seejärel kontserni „Orkla Food” Soome ja Balti divisjoni äriarenduse direktor. 2008 ASi TK-Team nõukogu esimees. Autasustatud Valgetähe V klassi teenetemärgiga. Üks peamisi Seltsi tulevikuvisioonide väljatöötajatest.

2010

UDO MÄLLO *18. XII 1922 Tartu, †8. XII 2014 Toronto.

Coetus 1942-II, Toronto koonduse abiesimees 1952/53, esimees 1966/67.

Õppis aastatel 1942–44 Tartu Ülikoolis veterinaarmeditsiini, hiljem Grazi Ülikoolis keemiat. 1944 põgenes Saksamaale, sealt Austriasse, 1947 Kanadasse. 1948–83 töötas firmas „Canada Packers Ltd.,” sellest 1980–83 toiduõlide osakonna juhatajana, keskendus loomaõlide tootmisprotsessidele ning nende tervislikkuse küsimustele. Aastast 1980 firma „Kingsway Labs Ltd.” omanik Torontos. Aktiivne Toronto eestlaskonnas ja Seltsi vaimu edasikandmisel.

2010

VELLO MÄND *19. VI 1930 Tallinn, †11. IX 2023 Stockholm

Coetus 1951-II, Stockholmi koonduse esimees 1967–68, 1970 ja 1995, Vanematekogu liige 1970–1995, Sihtasutuse „EÜS 100 aastat” esimees alates 1997, bülletääni „EÜS Paguluses” toimetaja (numbrid 48-54).

Õppis Stockholmi ülikoolis riigiteadusi ja statistikat ning täiendas end Eesti Teadusliku Instituudi juures õigusteaduse alal. 1954–1976 töötas ta kindlustusseltsi „Swedish Atlas” juures, hiljem oli firma „Skandia International” abimänedžer. Olnud aktiivselt ja juhtivalt tegev Rootsi eestlaste organisatsioonides. On olnud Eesti Rahvusfondi juhatuse liige, 1985–2001 organisatsiooni Eesti Abi esimees. 1972–2000 oli ta Stockholmi eesti koguduse nõukogu esimees, selle kõrval EELK Konsistooriumi ilmalik assessor ja kirjastuse „Eesti Vaimulik Raamat” juhatuse esimees.

2010

EERO TAMM *8. V 1927 Tallinn, †27 X 2021, Toronto

Coetus 1956-I, Toronto koonduse kirjatoimetaja 1986/87, esimees 1992/94, Vanematekogu abiesimees 1994–95.

Õppis Tallinna Tehnikumis kuni Tallinna pommitamiseni märtsis 1944. Lõpetas Londoni Ülikooli Queen Mary College’i elektrotehnika erialal 1958. aastal, töötas elektriinsenerina kuni pensionieani aastal 1992. Inglismaa Eesti Üliõpilaskonna asutajaliige. Toronto Eesti Seltsi kauaaegse abiesimees, Toronto EÜSi Maja Fondi laekur, „EÜS paguluses 1945–1995” biograafiliste andmete kogu üks väljaandjaid.

2010

JAAN TIMUSK *2. I 1935 Narva.

Coetus 1954-II. Toronto koonduse esimees 1967/68.

Omandas bakalaureuse- ja magistrikraadi ehitusinsenerina Toronto Ülikoolis, 1961. a. alustas stipendiaadina doktorantuuri Londoni Ülikooli Queen Mary College’s, kus 1969. aastal kaitses doktoridissertatsiooni „Creep of Concrete under Biaxial Loading“. Doktorantuuri järel jätkas õppejõu ametit vanemõpetajana, dotsendina ja 1982–1997 professorina. Koostanud mitmeid õppevahendeid, aktiivne ehitusnormide ja standardite komisjonides. Eesti Maaülikooli audoktor, Eesti Rahvusnõukogu Kanada esinduse esimees. Kanada Eestlaste Kultuurifondi esimees. Ta on olnud Rahvusliku Välisvõitluse Nõukogu Kanadas liige ning Eesti eksiilvalitsuse portfellita minister 1973–1990 ja teedeminister 1990–1992. Autasustud eestluse hoidmise eest Valgetähe IV klassi ordeniga.

2010

HEINO OSKAR VALVUR *1. I 1923 Tallinn, †18. VIII 2013 USA.

Coetus 1948-II. EÜSi Ameerika Ühendriikide koonduse vanamees 1954, esimees 1956-I, Kalifornia koonduse esimees 1997-I kuni 2005-I, kirjatoimetaja alates 2005-II.

Õppis 1945–47 Stockholmi Tehnikainstituudis ehitust ja 1949-51 Michigani Ülikoolis laevaehitust, samuti Stevensi Tehnoloogiainstituudis New Jersey’s. Töötas aastatel 1951–55 New Yorgi laevaehitusfirmades, 1956-85 oli ta Caltexi, Chevron Oil Company ja American President Lines Ltd teenistuses, töötades vahepeal ka Jaapanis ja Rootsis. Aastatel 1985–92 oli ta sõltumatu konsultant laevaehituse alal San Franciscos, jäi pensionile 1993. aastal. Ta on olnud EELK San Francisco koguduse esimees, San Francisco Eesti Seltsi abiesimees, San Francisco eesti täienduskooli juht, üks Lääneranniku Eesti Päevade korraldajaid. Ta on olnud ka Eesti Vabariigi eksiilvalitsuse sotsiaalminister 1971–90. Oma teenete eest on Eesti Vabariigi President autasustanud teda 2004. aastal Valgetähe IV klassi teenetemärgiga.

2018

VELLO SALO (a-ni 1945 ENDEL VAHER) *5. XI 1925 Võisiku vald, Viljandimaa. †21. IV 2019 Tallinn.

Coetus 1989-II.

Võitles vahemikus 1943-44 Jätkusõjas Soome armees (JR 200 ridades). Septembris 1944 viidi vangina Saksamaale ning 1944-45 viibis Saksa armees (20. Eesti diviisis). Lõpetas 1952. aastal Roomas Pontificia Università Gregoriana filosoofialitsentsiaadi kraadiga. 1948-53 ja 1961-65 oli auvil! Salo Vatikani raadio eestikeelsete saadete toimetaja ning 1956-61 preester Saksamaal. 1966-69 teenis Vana Testamendi professorina Iraagis Mosulis, vahemikus 1976-91 pidas sama ametit Toronto Ülikoolis, alates 1976. aastast teoloogiadoktor. 1962 asutas Roomas kirjastuse “Maarjamaa”, 1976–87 kultuuriajakirja “Aja Kiri” toimetaja. 1993. aastal naasis Eestisse. Ajavahemikus 1993-94 töötas ta Tartu Ülikooli kÜlalisprofessor ning aastast 1998 katoliku kiriku auprelaat. Alates aastast 2001 tegutses kuni oma surmani uue Pirita kloostri vaimuliku ning preestrina. Eesti Teadusliku Ühingu (USAs) ja Eesti Kirjanike Liidu liige, oli aastast 1996 Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Komisjoni (ORURK) esimees. On avaldanud rohkelt töid usuteaduse ja ajaloo alal, tegutsenud tõlkijana ning koostanud teatmeteoseid. Valgetähe (1997) ja Riigivapi II klassi (2006) teenetemärgi laureaat, EV elutööpreemia laureaat 2001. a.

2021

MART LAAR *22. IV 1960 Viljandi Coetus 1988-II.

Oli 1983-85 Tallinna 24. keskkooli ajalooõpetaja, 1986-90 Kultuuriministeeriumi ajaloomälestiste osakonna juhataja ning 1990-92 EV Ülemnõukogu liige. Olnud Riigikogu VII (1992), VIII (1995-99), IX (1999 ja 2002-03), X (2003-07), XI (2007-11, IRLi fraktsiooni esimees) ja XII (2012-13) koosseisu liige. 21. oktoober 1992 kuni 08. november 1994 ja 25. märts 1999 kuni 28. jaanuar 2002 EV peaminister, 2011-12 kaitseminister, aastast 2013 Eesti Panga nõukogu esimees. Avaldanud uurimusi ajaloo alalt, samuti arvukalt artikleid Eesti ja välisriikide ajakirjanduses, koostanud õpikuid. Riigivapi II klassi teenetemärgi laureaat aastal 2001.

2021

HAIN REBAS *23. I 1943 Tallinn Coetus 1961-I.

Göteborgi koonduse kirjatoimetaja 1962-I ja 1962-II, esimees 1963-I, 1977-II/1978-I ja 2009-II/2015-I, 2019-II-; mitmekordne koonduse vanamees ja laulujuhataja; Vanematekogu abikirjatoimetaja 1970-74, kirjatoimetaja 1974-75; Göteborgi koonduse ajalookirjutaja. Oli 1970-79 Göteborgi Ülikooli amanuensis, lektor ja assistent, aastast 1979 dotsent. 1980-2008 Kieli Ülikooli Põhjamaade ajaloo korraline professor. 1987-88 Toronto Ülikooli, 1991-92 ja 1996 TÜ külalisprofessor. Rootsi armee reservkapten 1973, Eesti kaitseväe reservmajor 1996. 1992-93 EV kaitseminister. Õpetatud Eesti Seltsi auliige, Valgetähe III klassi teenetemärgi laureaat aastal 2001.